Eesti viipekeele transkriptsioonist
Liivi Holman, Monika Trükmann, Reigina Toom
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat · 2006
doi:10.5128/erya2.19 (opens in a new tab)
We email you when a new notice or a question about this paper appears.
Abstract
Eesti viipekeel on keel, mida kasutab ligikaudu 1500 Eestis elavat kurti. Sarnaselt teistele viipekeeltele puudub ka eesti viipekeelel kirjalik vorm. Eesti viipekeele uurimise ajaloos on viibete noteerimisel kasutatud erinevaid süsteeme. Käesoleva süsteemi loomisel on toetutud eelnevatele ülevaadetele ja uurimustele. Eeskujuks on võetud W. Stokoe poolt loodud notatsioonisüsteem ja selle edasiarendused. Süsteem toetub eesti viipekeele kiroloogiale, eesti sõrmendtähestikule ning numbrite süsteemile ja koosneb 38 käekujukireemist, 26 viipe artikulatsiooni kohast ning 26 liigutusest. Täpsustavate kireemidena sisaldab süsteem peopesa ja sõrmede orientatsiooni sümboleid. Viibete ülesmärkimine toimub vastavalt algoritmile järjestuses: käevorm, peopesa ja sõrmede orientatsioon, viipe moodustuskoht ja liigutus. Esitatakse ka mõned reeglid ja põhimõtted eesti viipekeele semantika, morfoloogia ja süntaksi kirjeldamiseks eesti keeles.
Abstract licence: CC BY-NC
Reads
Read by people on this page
None yet.
Checked or read by AI through naulon
None yet.
A person counts once a day per paper. We keep no cookie and no address: a reader is a hash that changes every day. Any month under five reads shows no number.
Are you an author?
Is this your paper?
Claim it to add your note and be paid when agents cite it. Free.