Õpetamistegevused ja õpilaste tekstimõistmine üleminekul esimesest kooliastmest teise astmesse

<p>Tekstimõistmine on seotud verbaalse võimekusega, info kodeerimise ja integreerimisega ning sõnatähenduse tundmisega. Õpetajad kasutavad erinevaid õpetamistegevusi, et toetada õpilaste keelelist, sh tekstimõistmise arengut. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada õpetajate õpetamistegevuste (mehaanilise õpetamise, arusaamise arendamise, teadmiste rakendamise) mõju õpilaste tekstimõistmisele üleminekul esimesest kooliastmest teise astmesse. Töös hinnati klassiõpetajate (<em>N</em> = 48) õpetamistegevusi ja nende muutust 3. ja 4. klassis ning õpetamistegevuste seoseid õpilaste (<em>N</em> = 609) tekstimõistmise ja verbaalse võimekuse muutusega 4. ja 5. klassis. Analüüsimisel kasutati nii rühma- kui ka indiviidikeskseid meetodeid. Õpetamistegevuste eelistuste alusel eristusid õpetajate profiilirühmad ning tekstimõistmise komponentide ja verbaalse võimekuse alusel õpilaste rühmad. Selgus, et tekstimõistmise testi tulemused olid stabiilselt halvemad õpilastel, kes olid verbaalselt vähem võimekad ja kelle õpetajad eelistasid kõiki õpetamistegevusi vähe. Samas esines sarnaseid õpetamistegevuste kombinatsioone erinevates õpilaste profiilirühmades. Arendamaks õpilaste tekstimõistmisoskust, on oluline, et õpetajad arvestaksid õpilaste verbaalse võimekusega ja kasutaksid õpetamistegevusi kooskõlas laste keelelise arenguga. </p><p> </p><p><a href="http://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2014/04/2_05_uibu_mannamaa_summary.pdf" target="_blank"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0" /> <strong>Summary</strong></a></p>

Abstract licence: CC BY-NC-ND

A person counts once a day per paper. We keep no cookie and no address: a reader is a hash that changes every day. Any month under five reads shows no number.